Strict Standards: Only variables should be assigned by reference in /home/np33407/domains/emmaste.ee/public_html/vald/plugins/system/bigshotgoogleanalytics/bigshotgoogleanalytics.php on line 29 Emmaste Vallavalitsus - Avatakse Tampere Vapriikki muuseumikeskuse näitus "Tampere ja Näsijärvi" 26.4.2012

Avatakse Tampere Vapriikki muuseumikeskuse näitus "Tampere ja Näsijärvi" 26.4.2012

26. aprillil 2012

Esmaspäeval, 30. aprillil 2012  kell 17

avatakse Sõru muuseumis

Tampere linna muuseumikeskuse Vapriikki näitus TAMPERE JA NÄSIJÄRVI 

Näituse avamisel viibivad Vapriikki direktor Toimi Jaatinen ja Tampere linnavalitsuse kultuuriosakonna multikultuurilise töö peakoordinaator Maris Reinson.

Näitus on avatud kuni 31. maini ,  K-R 11-16 ja  laupäeval, 19. mai muuseumiööl kella 18-22

 

Näitus põhineb Vapriikki umbes miljonist fotost koosneval pildikogul. Fotod jutustavad Näsijärve  tähendustest Tampere linna arengus ja tamperelaste elus.

 

Järved on Soome sisemaa elanikele olnud alati tähtsad veeteed ja kalastuskohad ning järverannad soositud elupaigad. Täna on järved eelkõige ajaveetmis- ja meelelahutuskohad. Soomlaste jaoks on endiselt idülliks suvila ja saun järve või mere ääres.

Näsijärv muutus siseveekoguks 8000 aastat tagasi pinnase tõusu tõttu ja umbes 7500 aastat tagasi tungis järv Pühajärveni, luues selle käigus oma praeguse sängi ning läbi Tampere linna kulgeva Tammerkose.  Näsijärve ja Pühajärve kõrguse vahe on 18 meetrit. Tamperest saab veeteid pidi põhja suunas liikuda 100 kilomeetrit. 19. sajandi jooksul sai Tamperest tänu järvedele ja kosele üks Põhjamaade olulisemaid tööstuslinnu.

 

Näsijärv ja selle laevasõiduteed olid linnale ja ümbritsevale maapiirkonnale elulise tähtsusega. Laevaliiklus ühendas Tamperet maapiirkondadega. Linna toodi lisaks puidule ka põllumajandustooteid. Tööstuskaupade ja reisijate vedamine ühelt kaldalt teisele oli veeliikluse põhiülesanne. Talviti liiguti Näsijärvel hobuste ja saanidega mööda jääteid. Alles 1950. aastail hakkasid autod laevaliiklusega võistlema. Tänapäeval sõidavad Näsijärve laevadega peamiselt turistid. Suur osa kalastamisest on hobikalastus.

 

 

19. sajandil hakkasid jõukamad linnaelanikud suveks maale kolima ja pereisad käisid suvilatest iga päev tööle. Laevaliiklus võimaldas suvilaid ka kaugemale ehitada. Tänapäeval on Tampere lähedal rohkete randade tõttu tuhandeid puhkuseveetmise kohti.

 

 

Nii Soome maastik kui ka võimas Näsijärv innustasid soome kunstnikke 19. sajandil, mil Soome kuulus Vene riigi koosseisu. Soomlased hakkasid otsima rahvuslikku identiteeti, hindama oma isamaad. Näsijärve põhjarannik esindas mitmete kirjanike ja kunstnike jaoks puutumatut metsikut maastikku. Siit leiti Soome loodus, rahvas ja keel. Kunstnike ja kirjanike poliitiline eesmärk täitus Soome iseseisvumisega 1917. aastal.

 

 

 

Helve Russak

Direktor

Sõru muuseum

Tel 5115169

tka

banner est

emmaste eas